Hambahaiguste professor selgitab: milliseid hambakivikartusi pidada tõeks, milliseid mitte?

Laura Liinat, ajakiri Nipiraamat, 2. november 2020

Kuigi aasta-aastalt tõuseb inimeste teadlikkus hammaste tervisest ning sagenevad ka arstikülastused, on mitmed meist kimpus ikka ja jälle tekkiva hambakiviga. Milliseid hambakivikartusi tõeks tuleb pidada, selgitab suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag.

Müüt 1: hambakivi on pärilik

TÄIESTI VALE

Tegelikult on nii:

Hambakivi põhiliseks eeltingimuseks on pehme katt. Seda koguneb hambapindadele kõige rohkem, süües süsivesikuterikkaid pehme konsistentsiga toite. Katust hakkab moodustuma kivi aga siis, kui kattu ei eemaldata võrdse osavusega kõigilt hambapindadelt. Veelgi raskem on hambapindu puhastada, kui käeline osavus on vähenenud mõne haiguse tõttu, näiteks parkinsonismi korral või pärast insulti.

Hambakivi võib kergemini tekkida ka inimestel, kes peavad võtma haiguste tõttu erinevaid ravimeid, mis vähendavad süljeeritust või muudavad selle koostist.

Kuigi hambakivi võib tekkida juba lapseeas, on asi pärilikkusest kaugel. Pigem on selles süüdi pere tervisekäitumise muster.

Müüt 2: elektriline hambahari ei lase hambakivil tekkida

NII JA NAA

Tegelikult on nii:

Hammaste puhastamise aluseks on siiski õige harjamistehnika. Hamba pinnal on igemepoolses kolmandikus kumerus, mille alla osakamatul puhastamisel ei jõua harjased ka elektrilise harjaga. Nii ongi paarimillimeetrine ala suus pidevalt kaetud pehme katuga, mis koosneb toiduosakestest, süljevalkudest, surnud rakkudest ja millel on võime siduda süljest mineraale. Selline mineraliseerunud ladestus ongi hambakivi.

Elektriline hambahari annab siiski teatava eelise, eriti neile, kelle käeline võimekus ei ole hea või kel pole kannatust tavalise harjaga piisava aja jooksul hambaid põhjalikult puhastada. Abi on ka täiendavatest puhastusvahenditest, nagu hambaniit ja hambavaheharjad. Need on hädavajalikud abilised kõigi hambapindade puhastamiseks.

Müüt 3: hambakivi eemaldamiseks piisab soodapesust

NII JA NAA

Tegelikult on nii:

Hambakivi eemaldamiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid ja meetodeid. Suuremate ladestuste puhul on tõhusad ultraheli ja käsivahendid. Soodapesuga eemaldatakse hamba pinnale jäänud, silmaga vaevu nähtavad biokile- ja kivijäägid. Samuti toidust ja tubakast tekkinud pigmendilaigud. Soodapesuga on hea saavutada ka hammaste pinna lõplik siledus, et vähendada võimalust hambakivi tekkeks.

Hambakivi on pikema aja jooksul mineraliseerunud katt, see on kõva ja kivistunud. (Andrea Piacquadio / Pexels)

Müüt 4: hambakivi ei tohi alla neelata

VALE

Tegelikult on nii:

Hammaste harjamisel või niiditamisel võib hambakivist eralduda tükke, mis süljega kogemata alla neelatakse. See pole kahjulik, sest väikesed tükid liiguvad seedetraktis vabalt.

Küll aga võib kahju tekitada, kui proovida kodus hambakivi ise eemaldada. Seda tehes on suur oht vigastada igemeid, samuti võib mustade küünte või abivahenditega viia kudedesse mikroobe. Seega tuleb hambakivi eemaldamiseks pöörduda eranditult vaid professionaali poole, kellel on vajalikud oskused ja töövahendid.

Müüt 5: hambakivi paneb hambad liikuma

TÕSI

Kui igeme alla koguneb palju hambakattu ja -kivi, võib tekkida põletik. Sügavamale levides põhjustab see hammast ümbritsevates kudedes kahjustusi, sealhulgas hammast kinnitavate sidemete ja luu pöördumatut hävinemist. Hamba ja igeme vahele tekib tasku, mis on hea elukeskkond erinevatele haigustekitajatele. Ise kodus seda puhastada ei saa. Selle tagajärjel hambakroonid justkui pikenevad, sest juured paljastuvad. Sellist haigust nimetatakse parodontiidiks. Kui see kulgeb väheste sümptomitega, siis pöörduvad inimesed ravile hilinemisega – alles siis, kui tajuvad hammaste liikumist. Seega, kuigi hambakivi ise otseselt liikuvust ei põhjusta, tekitab seda hambakivist tulenev igemepõletik. Ainus viis, kuidas olukorda ennetada, on käia hambaarsti juures regulaarselt ka siis, kui kaebused puuduvad.

Müüt 6: liiga sage hambakivi eemaldamine on kahjulik

VALE

Tegelikult on nii:

Seda, kui tihedasti peab hambaid kivist puhastama, otsustab hambaarst. Kroonilise igemepõletikuga inimestel on professionaalne puhastus näidustatud sõltuvalt diagnoosist kaks, raskematel juhtudel isegi kolm-neli korda aastas. Kõige olulisem on hambakivist lahti saada ja mitte lasta olukorral halvemaks areneda.

Neil, kes oskavad hambad täielikult puhtaks saada ja suutervis tervikuna on heal järjel, ei pruugi hambakivi aastaga tekkidagi, nii et puudub vajadus kivi igal arstilkäigul eemaldada.

Tee vahet: hambakatt ja -kivi

  • Hambakatt tähendab hamba pinnale ladestunud toidujääke. Enamasti on katt kinnitunud hammastele tugevalt, muutes pinnad tuhmiks, kollakaks ja karedaks. Katt soodustab suus bakterite paljunemist, mis põhjustab erinevaid hambahaigusi.
  • Hambakivi on pikema aja jooksul mineraliseerunud katt, see on kõva ja kivistunud. Toonilt võib see olla kollakaspruunist mustjani, pigmenti lisavad nii toidud kui ka tee, kohv ja tubakas. Hambapinnal on seda kerge märgata ja arsti juures eemaldada, kuid igeme alla juurele tekkinud hambakivi on tihe, tume ja raskesti eemaldatav.

Katust saab kivi – see juhtub kiiremini, kui arvad!

Katt mineraliseerub hambakiviks 10–20 päevaga. See võib tekkida ka keraamilistele kroonidele, proteesidele ja keeleneedile.

Mis mõjutab katu kivistumist hambakiviks?

  • Harjamistehnika ja pesemissagedus. Oluline on jõuda võrdselt hästi kõikide hammaste pindadeni ning pesta hambaid vähemalt kaks korda päevas kaks minutit järjest.
  • Süljekogus. Tavaliselt tekib enim hambakivi alumiste lõikehammaste sisemistele ja ülemiste purihammaste põsepoolsetele pindadele, sest sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Hambakivi teket soodustab ka vastupidine olukord – kui süljeeritus on vähenenud.
  • Sülje koostis. Mida kõrgem on süljes olev mineraalide konsentratsioon, seda kiiremini katt kivistub. Seda inimene ise mõjutada ei saa.
  • Toitumine. Rohkem tekitavad kattu pehmed, süsivesikuterikkad ja kleepuvad toidud. Pärast iga söögikorda võiks süüa kõvu puu- ja köögivilju, mis aitavad puhastada hamba pindu mehaaniliselt. Ka nätsu närimine peale sööki puhastab hambaid mehhaaniliselt ja  läbi sülje erituse suurendamise soodustab iseeneslikku puhastumist.
  • Hammaste funktsioon. Kiiremini tekib kivi hammastele, mis ei osale mälumises.
  • Hamba karedus. Ebatasasused ja defektid lihtsustavad katu kogunemist ja raskendavad harjamist. Samuti soodustab mineraliseerumist ja uue katu kogunemist hammaste puseriti asend ning hambakivi enda kare pind.
  • Suitsetamine. Tubakatooted sisaldavad mitmeid kleepuvaid mürgiseid kemikaale. Nakkuvale hambapinnale koguneb kergemini rohkem kattu – seega tekib hambakivi suurema tõenäosusega suitsetajal kui mittesuitsetajal.

Ettevaatust pärast hambakivi eemaldamist!

Kui hambakivi on kogunenud suhu pikema aja jooksul, on pärast selle eemaldamist suus näha haavandunud igemeserv. See on mikroobidele nagu avatud värav igeme all olevatesse kudedesse ja läbi vereringe kogu organismi. Seetõttu on pärast hambakivi eemaldamist eriti oluline korralik suuhügieen: hambapesu, niiditamine ja suuloputusvee kasutamine.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?