Kodune müra võtab kõrvakuulmise? Häid lahendusi, kuidas seda summutada

Helen Serka-Sanchez, ajakiri Nipiraamat, 2. november 2020

Olenemata sellest, kui suur on su perekond, mõjub müra ja kaja kodu seinte vahel väga häirivalt. Kuigi müra summutamisele peaks mõtlema juba kodu planeerides, saab oma kõrvade ja meelerahu heaks ka hiljem nii mõndagi ära teha.

Kodus toimetades tekitame paratamatult üsna palju müra: lapsed möllavad, kodumasinad töötavad, teler mängib, omavahel aetakse juttu. Sellele lisanduvad väljastpoolt kodu tuppa kostev õuemüra ja naabrite sammud või jutukõmin. Mürasaastele hakatakse enamasti tähelepanu pöörama alles siis, kui see elukvaliteeti häirib, näiteks tekivad keskendumis- või uinumisraskused. Kindlasti tuleb liigse müraga kodus siis tegeleda, kuid sellele tasub mõelda ka ennetavalt, et kodu oleks hubane.

Kust tuleb müra?

Müraallikad jaotatakse laias laastus kaheks. Õhu kaudu leviv õhumüra on näiteks tänavalt kostuv koera haukumine või läbi seina kuulduv naabrite muusika. Konstruktsioonide kaudu levib löögi- ehk sammumüra, mis tekib mööbli liigutamisel või kõndimisel.

Maja välisseinte ehitamisel kasutatud betoon, puit või tellis ja siseseintel kasutatud kipsplaat on head heliisolaatorid, kuid neilt peegeldub heli tagasi ruumi ja tekitab kaja. Ruumis ringi rändava heli summutamiseks on see vaja neeldada. Seda saab teha, valides hoolsalt nii siseviimistlusmaterjale kui ka sisustuselemente.

Valikud, kui plaanid teha remonti

«Juba ehituse või kapitaalremondi ajal tuleks tähelepanu pöörata vaheseintele. Isegi kui mõeldakse, et tubade seinu poleks justkui vaja soojustada, neeldab soojustusvill helisid ega lase neil ühest toast teise liikuda,» selgitab viimistlusekspert Triin Türk. Hea heliisolatsiooni saab, kasutades näiteks 10 cm paksust villa. Vaheseinte konstruktsiooni juures võiks konsulteerida kindlasti ehituseksperdiga, sest seinte ehituse puhul on mitmeid detaile, mida helisummutamisel silmas pidada.

Kui sa pole ehitusfaasis saanud kaasa rääkida ja pole plaanis olemasolevaid seinu lõhkuda, toob Triin väga hea heli neelava siseviimistlusmaterjalina välja lubi- ja savikrohvi. «Muidugi ei tasu unustada ka puitu, millega saab sisekujunduses väga huvitavaid lahendusi luua. Näiteks võib toaseina katta laudise või puitpaneelidega,» pakub ekspert välja ilusa mürasummutava ja kaja vähendava võimaluse.

«Muidugi ei tasu unustada ka puitu, millega saab sisekujunduses väga huvitavaid lahendusi luua. Näiteks võib toaseina katta laudise või puitpaneelidega,» pakub ekspert välja ilusa mürasummutava ja kaja vähendava võimaluse. (Alisha Hieb / Unsplash)

Kõrgete ja avarate ruumide puhul, mis kipuvad kajama, soovitab Triin lae ripplaega madalamale tuua.

Pane müra teise tuppa

Kodumajapidamises tekitavad rohkem müra pidevalt töötavad ventilatsioonisüsteem ja õhksoojuspump. Enne nende paigaldamist tuleks mõelda kohale, kus nende töömüra ei häiriks. Kindlasti ei tasuks õhksoojuspumpa paigaldada magamistoa välisseinale. Päeval see ehk ei häirigi, kuid öösel, kui on vaikne, võib see hakata und segama. Üldine soovitus on võimalusel panna müra tekitavad seadmed eraldi majapidamisruumi.

Püüa kaja kinni!

Alati pole soovi või võimalust teha kodus suuremat remonti. Sellisel juhul soovitab Elke Mööbli müügijuht Kristina Darolitš kodu üle vaadata ja lisada sisustuselemente, mis aitavad müra summutada. Mida rohkem on kodus tekstiile, vaipu, pehmet mööblit, seinariiuleid, seda vähem on ruumis kaja.

«Peale tavapäraste sisustustoodete on nii kodudes kui ka kontorites aina rohkem akustilisi valgusteid. Neid saab kasutada näiteks söögilaua kohal, kus tekib paratamatult rohkem helisid. Eriti heaks lahenduseks on see avaras söögitoas perele, kes armastab külalisi võõrustada. Ka sisustuselemendina on selline valgusti pilkupüüdev ja sobib kasutamiseks erinevates tubades lastetoast esikuni,» kiidab müügijuht uudset lahendust.

Mida vähem on kodus tekstiile, vaipu, pehmet mööblit, seinariiuleid, seda rohkem on ruumis kaja. (Beazy / Unsplash)

Helisummutavad seinakatted

Koduse akustika parandamiseks võib kasutada ka helisummutavat tapeeti, mis on tavalisest tapeedist paksem ja struktuursem. Suurema kajaga on alternatiiviks ka akustilised seinaplaadid, mis ongi mõeldud ruumi kõla parandamiseks. «Mürasummutavaid paneele toodavad erinevad tegijad suurfirmadest disaineriteni ja neid on saadaval väga laias valikus, seda nii disaini, värvi kui ka omaduste poolest. Ka nende paigaldamiseks on erinevaid võimalusi. Nii saab vastavalt kodule sobivalt kinnitada paneelid seinale, lakke või hoopis siinidele rippuma panna,» toob müügijuht välja.

Samuti on olemas akustilised sirmid, mida on mugav ruumijagajana kasutada. Sellega saab eraldada näiteks lastetoas ruumi kahe lapse vahel või muuta elutoas oleva töönurga privaatsemaks.

Lahendusi kodukontorisse

Kodustele õppuritele ja töötajatele on vajalik oma vaikne töönurk. See peaks olema koht, kus üldine kodune müra ei segaks töötegijat ja samas ei hakkaks teisi kodusolijaid häirima töönurgas tehtavad telefonikõned, jutukõmin või klaviatuuriklõbin.

«Kui kodukontor alles ootab sisustamist, saab akustikaga seotud muresid lahendada õige lauakomplekti valikuga. Lauale ja põrandale on olemas eraldiseisvad paneelid, mida saab kasutada vastavalt vajadusele. Nendega on võimalik laua ümber tekitada nn akustilise müüri, mis summutab helisid ja aitab paremini tööle keskenduda,» jagab Kristina soovitusi. Kuna laua- ja põrandapaneele saab hõlpsasti ühest kohast teise tõsta, saab selliseid vaikseid tsoone tekitada ka mängunurka ja õpilase laua juurde.

Ruumis ringi rändava heli summutamiseks on see vaja neeldada. Seda saab teha, valides hoolsalt nii siseviimistlusmaterjale kui ka sisustuselemente. (Jonny Caspari / Unsplash)

Vajame enda ümber helisid

Oleme harjunud meid pidevalt ümbritseva olmemüraga. Samas kui suur müra tekitab väsimust ja stressi, siis täiesti vaikses keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Vajame helisid, et ümbruskonnaga suhestuda. Kui palju heli on paras või liiga palju, on suhteline.

  • Optimaalne müra, nt looduses, on 10–20 detsibelli (dB).
  • Kontori olmemüra, mis ei sega keskendumist, on 50–55 dB. Sellest valjem katkendlik ja ootamatu müra, nagu telefonihelin, inimese jutt või õuest kostev müra, segab töötamist.
  • Omavahelist suhtlemist segab müra, mis on 80 dB.

Helid detsibellides (dB) meie ümber

10 dB – tuulesahin puulehtedes, hingamine

20 dB – sosin meetri kauguselt, kella tiksumine

40 dB – vaikne ruum

60 dB – keskmise häälega jutuajamine

70–75 dB – tolmuimeja, keskmise tihedusega liiklus, inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe, sõiduauto 15 meetri kauguselt

80–90 dB – vali kõne, tiheda liiklusega tänav, müra ohtlik piirnorm

90–95 dB – muruniiduk, baar, elava muusikaga diskoteek

110 dB – lapse nutt

120 dB – valulävi, äike

120–130 dB – võimendatud muusika kontserdil, lennuk mõnekümne meetri kauguselt

Allikad:
K. Jõgisaar, J. Jõgisaar, Kas iga heli on müra? Bioneer.ee
M. Sirk, Töötingimused ja töökeskkond. Tlu.ee

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?