Sukeldume voodilinadesse: kuidas teha laias voodipesuvalikus õige ostuotsus?

Helen Serka-Sanchez, 2. november 2020

Kaunid voodiriided ei jäta tõenäoliselt kedagi külmaks. Päeval kaunistavad need üles tehtud voodis silma ja öösel suigutavad unele. Kuidas teha kaupluste laias voodipesuvalikus õige otsus, et end linade vahele sättides seal kõige paremini tunneksid?

Praegu ei kujutaks ette und teistsugusel asemel kui mõnusal madratsil, mille peal aluslina, pea all pehme padjapüüris padi ja peal tekikotis tekk. Tegelikult ei ole eestlased selliste voodilinade vahel, nagu me praegu harjunud oleme, maganud kuigi pikalt. Paljud maainimesed magasid isegi kuni eelmise sajandi keskpaigani pikkadest õlgedest kotil või paksul vatitekil, millele oli peale laotatud linane aluslina. Teki puhtana hoidmiseks hakati 1930ndatel mõnedes taludes kasutama tekilina, mis nööpidega teki äärele kinnitati. Alles 1960ndatest levis rohkem tänapäevane tekikott, kuhu tekk sisse käib.

Kui nõukogude ajal õmmeldi pesu ise ja hiljem tuli seda defitsiitset kaupa tikutulega otsida, siis nüüd ei oska enam poodide suure sortimendi hulgast validagi. Selle teevad kergemaks aga mõned valikukriteeriumid, mis aitavad välja sõeluda iga magaja lemmiku.

Tee kindlaks suurused

Kuigi üldiselt lähtuvad Eestis voodipesu müüvad kauplused Skandinaavias enim müüdud tekkide mõõtudest, siis mõningaid erinevusi on tootjati siiski. Seega tuleks enne poodi minekut teada oma voodi, patjade ja teki suurust. Muidu võid hiljem kodus avastada, et voodilina ei ulatu madratsi ääre alla, tekk ei lähegi täpselt koti sisse või jääb padjapüür õnnetult padja ümber loppi.

Kõige levinumad voodipesu suurused:

  • Padjapüürid: 50 × 60, 50 × 70, 60 × 80 cm
  • Tekikotid:
    Ikea: 150 × 200, 200 × 200, 200 × 220, 220 × 240 cm
    Kaubamaja: 150 × 200, 220 × 230, 230 × 210, 230 × 220 cm
    Hemtex: 150 × 210, 210 × 150, 220 × 230, 230 × 220 cm
  • Voodilinad: 80 × 200, 90 × 200, 140 × 200, 160 × 200, 180 × 200, 150 × 260, 240 × 260 cm
    Kaubamaja: 60 × 120, 120 × 200, 150 × 240, 200 × 240, 240 × 260, 260 × 270, 270 × 270 cm
    Lisaks kummiga aluslinad 90 × 200 + 25 cm, 140 × 205 + 35 cm, 160 × 200 + 25 cm, 180 × 200 + 25 cm
Enne, kui oma uue voodipesu voodisse sätid, pese see läbi, et eemaldada kangal olevad tootmisjäägid. (Helen Shi / Unsplash)

Voodipesu materjal

Voodilinu tehakse ka sünteetilisest materjalist, kuid rohkem on siiski levinud naturaalsest materjalist voodipesu: siidist, puuvillast, linane ja bambusest. On ka kombineeritud kiududest tehtud tooteid, nagu puuvill + lina, puuvill + bambus, puuvill + siid, lina + siid. Naturaalsete materjalide eeliseks on parem hingavus ja need on väga pehmed.

Kõige enam kasutatakse voodipesu tegemiseks puuvilla, sest seda on hõlbus töödelda ja värvida. Puuvillast tehtud voodipesu on materjalilt kerge, imab endasse higi ja seda saab pesta ka kõrgetel temperatuuridel. Puuvillakiu töötlemisel ja kudumisel saavutatakse erinevaid kanga lõppviimistlusi, nagu satään, perkal, flanell, Jersey jt.

Kuna erinevaid materjali lõppviimistlusi on palju, aitab tihti parimat valikut teha see, kui voodipesu käega katsuda. Tunnetus ütleb palju rohkem, kui etiketilt loetud niiditihedus.

Mis vahe kangastel on?

Satään on üks populaarsemaid voodipesumaterjale. Eelkõige on see nii just selle siidja läike ja ülipehme tekstuuri pärast. Lisaks on see tiheda koe tõttu hästi vastupidav ja värv püsib kangal pikalt ilus. Pärast pesu vajub satäänkangas kergelt sirgeks ega vaja triikimist. Eelistada tuleks 100% puuvillast satääni, sest sünteetilise kiuga kangas võib kiirelt topiliseks muutuda. Et püsiks kanga koele omane siidine läige, on soovitatav satääni siiski võimalusel ka triikida.

Flanell on paljude valikuks talvel. Tegemist on pehme ja karvase puuvillaga, mis tundub keha vastas soe. Eestis on flanellist voodipesu üsna uus, kuid vägagi levinud on see soojema kliimaga maades, kus talvel on jahe, kuid majades puudub keskküte ning ehitised pole ka hästi soojustatud. Odavam flanell võib pärast pikemat kasutamist muutuda topiliseks ja minetada oma kohevuse. Kallim flanell püsib kaua kena.

Perkal on õhuline ja hingav kangas. Sellest valmistatakse tihti ka aluspesu, kleite, pluuse ja meeste triiksärke.

Jersey on kerge kangas, mille kuju taastub hõlpsalt pärast pesemist, seega triikimist see ei vaja. Sellest kangast tehakse enamasti aluslinu ja ka T-särke.

Linane voodipesu on eriti mõnus kuumade ilmadega, sest see jahutab keha. Sellest materjalist linade puhul rõhutataksegi nende kerget kortsuvust ja seepärast neid ei triigita. Siidiselt pehme on kivipesu linane kangas. Hinnaklassilt on linased voodipesud pigem kallimad. Nende pesemisel tuleks kasutada siidile ja villale mõeldud pesuvahendit.

Bambuskiudu lisatakse puuvillale, et muuta see pehmemaks. Lisaks imab bambuskiud hästi niiskust.

Voodipesu hinna kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid. (Kim Schouten / Unsplash)

Hoolda voodipesu armastusega

Enne, kui oma uue voodipesu voodisse sätid, pese see läbi, et eemaldada kangal olevad tootmisjäägid. Üldiselt ei kannata voodilinad väga kõrget pesutemperatuuri, nii et 80−90 kraadiga neid pesta ei maksa. Liiga kuuma veega kahjustuvad puuvillakiud ja tugevama pigmendiga toonid võivad hakata värvi andma. Kõige parem on pesta pesu 40–60 kraadiga.

Juhul kui soovid pärast viirushaigust linad põhjalikumalt puhtaks saada, ära pese neid kuumema vee või pikema tsükliga, vaid triigi neid hoopis pärast kuivamist – triikimiskuumus hävitab pesult kõik pisikud ja mikroorganismid.

Voodipesu peab pikalt vastu, kui ...

  • valid pesutemperatuuri vastavalt etiketil märgitud hooldusjuhisele;
  • pöörad padjapüürid ja tekikoti enne pesemist pahupidi;
  • kasutad pesuvahendit, mis ei sisalda värve tuhmistavaid valgendavaid koostisosi.

Hästi hooldatud kvaliteetne voodipesu peab vastu vähemalt viis aastat.

Millest oleneb voodipesu hind?

Voodipesu hinna kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid.

  • Puuvilla kvaliteet. Kõige suuremad puuvillakiu tootjad on USA, Hiina, India ja Pakistan, kuid eriti kvaliteetseks peetakse Egiptuse pikakiulist puuvilla, mis ei muutu karvaseks.
  • Värv ja muster. Kanga hind sõltub ennekõike kvaliteedist, kuid kallimad on ka tooted, millel kasutatakse raskemini saavutatavaid tumedaid värve ja sissekootud mustrit. Tänapäeval on üha enam levinud digitaalne kangale trükkimine. Odavamad on kangad, mis on ühevärvilised ja trükitud mustritega.
  • Lõppviimistlus. Voodipesu lähemalt vaadates jääb kohe silma selle õmbluskvaliteet, vormi keerukus ja kinnitused (lukk, trukid, kanga ülekanne). Mida kvaliteetsem ja keerukam teostus, seda kallim ka hind.
  • Tootmismaa. Euroopas valmistatud voodipesu on kallim, sest tootmis- ja tööjõukulud on siin kõrgemad. Samas on Euroopas toodetud pesu sageli ka kvaliteetsem.
  • Sertifikaadid. Toote hinna muudavad kõrgemaks märgised, mis nõuavad keskkonnasäästlike ja sotsiaalsete kriteeriumide järgimist. Euroopas kehtib Ökotex 100 standard ja populaarust koguvad GOTS-sertifikaadiga tooted.

Teadlikule tarbijale

Tekstiilitööstust peetakse üheks kõige enam reostust tekitavaks valdkonnaks. Seepärast võiksid tarbijana tähelepanu pöörata, milliseid tekstiiltooteid sa toetad. Kui otsid toote etiketilt teatud märgiseid, saad aimu firma tehtud pingutustest luua neid valmistavatele inimestele head töötingimused ja sellest, kas kasutatakse loodust säästvaid töövõtteid. Loomulikult on sertifitseeritud tooted kallimad, kuid seisavad parema ühiskonna eest.

  • Öko-Tex 100 märgis ei tähenda, et toode oleks valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest. Selle sertifikaadi puhul järgitakse tervist kahjustavate ainete kasutamise piirnormi ja tekstiilitööstuses keelatud ainete mittekasutamist.
  • GOTSi (Global Organic Textile Standard) sertifikaat antakse orgaanilise tekstiili tootjatele. Selle puhul jälgitakse kogu protsessi puuvilla kasvatamisest kuni kanga tootmiseni, et see toimuks keskkonda säästvalt ja kõrgeid sotsiaalseid kriteeriume järgides.
  • Fairtrade Certified Cottoni märgis tagab arengumaade puuvillatootjatele nende töö eest õiglase tasu, inimlikud töötingimused ja selle, et ei kasutata laps- ega orjatööjõudu.
  • Organic Cottoni märgis näitab, et puuvill on pärit kontrollitud mahepõllunduseettevõttest.

Allikas: L. Hoffmann, «Kuidas leida poest keskkonna- ja inimsõbralikku kangast?», Bioneer.ee

Miks me nii räägime?

Magama minnes on levinud väljendid:

  • põhku pugema;
  • koju koti peale heitma;
  • kere maha viskama.

Need ka tänapäeval kasutatavad ütlused viitavad eestlaste kunagistele magamistingimustele, mil magati lakas pehmel heinal, õlekotil või maha laotatud vatitekil.

Eestlased sätivad kodu mõnuga

  • Eestis osteti 2018. aastal poodidest voodipesu, laudlinu, rätikuid, lappe jmt kokku 1480 tonni.
  • See teeb 1,12 kg kodutekstiile iga inimese kohta.
  • Kõigist Eestis tarbitud rõivastest ja tekstiilidest moodustavad koju ostetud tekstiilid 9 protsenti.
  • Sellele lisanduvad veel järelturult ostetud kodutekstiilid ja kangapoest voodipesuks ning kodu kaunistamiseks ostetud kangad.

Allikas: Stocholm Environment Institute, «Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood», mai 2020

Nipiraamatu lugejad vastavad:

Eestlased sätivad kodu mõnuga. (ekraanitõmmis ajakirjast Nipiraamat)

Täname Ulve Gailani, Kaubamaja ASi vanemostujuhti

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?