EKSPERIMENT | Kuidas ma oma riidekapid (ja elu) korda sain?

Epp Reinmets, 3. jaanuar 2021

Eelmise aasta sügisel sain aru, et asjade üleküllus kodus ei too mulle rõõmu. Tundsin, et vajan suurt muutust. Kutsusin appi professionaalse korrastaja, kes aitas mul riidekappides ja -sahtlites korda luua. Loe, kuidas see käis ja milline on tulemus.

Mul on alati olnud palju asju, ka pudi-padi, ning sageli igaks juhuks mitu varuvarianti kõigest vajaminevast. Terve mõistus küll ütleb, et mul pole vaja kümmet paari teksaseid (millest pooled niikuinii enam jalga ei mahu) või kapitäit kontsakingi, aga kuidagi on need kõik tee minu koju leidnud. Lisaks sellele, et mul on igapäevane võitlus kõik ära mahutada ja oma 70ruutmeetrine korter korras hoida, ei leia ma otsustaval hetkel vajaminevat asja üleski.

Sügise hakul tunnen, et pean midagi ette võtma. Kõige kõrvetavamalt häirib mind mu liiga täis ja segamini riidekapp ning asjade pidev ühest hunnikust teise tõstmine. Nii jõuan professionaalse korrastuseksperdi Marie Pärkma jutule, kes igapäevatööna aitabki inimestel kodus püsivaid hoiustamissüsteeme luues segadusest lahti saada.

Hirmud ja häbitunne

Võtan Mariega ühendust ja lepin kokku, et ta hakkab mind juhendama. Enne korrastajaga kohtumist tunnen hirmu ja piinlikkust.

  • «Ma olen nii saamatu, et pean oma kodu korrastamiseks kutsuma appi spetsialisti!»
  • «Kuidas ma võõra inimese oma pesusahtlitesse lasen?»
  • «Kas pean nüüd pooled asjad ära viskama?»

Marie aga rahustab mind: «Ole valmis üheks toredaks päevaks, meil läheb vähemalt viis tundi. Ja, Epp – sa ei pea loobuma millestki, millest sa ei taha loobuda, teeme selle kohe selgeks,» lisab naine justkui mu mõtteid lugedes.

Enne korda tuleb kaos

Marie järgib oma töös Jaapani korrastuseksperdi Marie Kondo põhimõtteid, mis tähendab, et ta ei lähene mu segadusele asukohapõhiselt: elutuba, köök, lastetuba, vaid esemete kategooriate järgi. Näiteks riided, raamatud, paberimajandus. Otsustame kõigepealt ette võtta mu suurima murekoha: riided.

Enne, kui alustame, rõhutab Marie, et kõik sortimisega seotud otsused, mida jätta ja mida mitte, tuleb minul endal teha. Ta aitab mul need õiged otsused suunavate küsimuste esitamisega enda jaoks leida ning aitab mul toimiva süsteemi luua.

Tõstan voodile kõik oma kapis olevad riided, ka need, mis on esiku kapis, samuti ära pandud hooajarõivad. Kougin välja ka hilbud, mille olen tõstnud panipaika mõttega, et praegu selga ei lähe, aga äkki järgmine aasta. Seisan oma voodile laotatud hiigelsuure hunniku ees ja ahastan. Minu riidekapi sisuga võiks ühe väikese Eesti külakese rõivisse panna.

Siis hakkame sortimisega pihta. Tekitame järjest viis väiksemat hunnikut: asjad, mis lähevad kappi tagasi, ära andmisele, prügikasti, kevadsuve hooajarõivad, sentimentaalsed rõivad, mida ma ei kanna, kuid ära visata ka ei taha.

Korras sahtlid: vähem asju, mis on hoolikalt kokku volditud. Kõik vajaliku leiab nüüd kohe ka üles. (Marie Pärkma)

Ütle aitäh ja loobu!

«Võta nüüd näiteks see pluus kätte ja tunneta, kas see toodab sulle rõõmu või mitte. Kui ei, siis ütle talle aitäh! ja pane taaskasutushunnikusse. Niimoodi liigu kogu hunnik läbi,» selgitab krapsakas Marie. Tunnistan, et üksi ei oleks ma sellest kaosest suutnud läbi minna, aga Marie on nii toetav ja positiivne, et see nakatab ka mind.

Ligi kuus tundi hiljem olemegi kõik ära sortinud. Prügikasti rändab üsna vähe asju, see-eest on ära andmiseks pandud rõivaid väga palju, lausa kolm kastitäit. Kartsin, et mul on palju raskem loobuda, aga teadmine, et saan kapis juurde ruumi ja minu jaoks mittevajalikud riided leiavad tee teise ringi poodi, aitab otsustamisele kaasa.

Sokid puhkama ja riided pikkuse järgi

«Nüüd algab minu lemmikosa – asjade kappi tagasi panemine!» hõiskab Marie. Tuleb välja, et olen kõik need aastad oma riietesse väga lugupidamatult suhtunud. Riputasin varem mitu kihti riideid ühe puu peale, pluusid-püksid toppisin suvaliselt lahtrisse. Kuigi olen tõenäoliselt eksinud kõigi eeskujulike koduperenaiste korrastamisreeglite vastu, ei pane Marie mind halvasti tundma. «Teeme nüüd uue ja toimiva süsteemi,» naeratab ta mulle tunnustavalt.

Voldi särki KonMari meetodil nii: 1. Aseta särk sirgelt tasapinnale. (Marie Pärkma)
2. Voldi pikkupidi kokku üks külg koos varrukaga. (Marie Pärkma)
3. Seejärel voldi kokku teine pool, nii et tekib sirge ja piklik vorm. (Marie Pärkma)
5. Seejärel voldi juba volditud osa omakorda pooleks. (Marie Pärkma)
6. Tõsta järelejäänud terve särgi pind veel kord kokku, nii et saad pakikese, mis seisab iseseisvalt püsti. (Marie Pärkma)
7. Pane kokkuvolditud särgid karpi või korvi ja aseta sahtlisse. (Marie Pärkma)

Alustuseks paneme puu peale kõik riputamist vajavad riided ja ka mõned sellised, mis minul sahtlis olnud, ent seal kergelt kortsu läksid. «Riputame pikkuse järjekorras, vasakule kõige pikemad ja siis järjest lühemad,» suunab Marie. «Pane ikka kampsunil nööbid eest kinni, siis see ei ole puu peal sorakas,» lisab juhendaja. Iga puu peale läheb vaid üks ese ja kuna nüüd on riideid kokku vähem, ei ole kapp liiga täis topitud. Nii leiab kõik paremini üles ja kapp ei lähe segamini.

Edasi õpetab Marie mulle KonMari meetodi järgi riiete voltimist. Varem voltisin särke nagu A4-paberilehte, aga Mariel on omad nõksud. Sokkide puhul soovitab tragi korrastaja mul need hoopis kokku voltida, mitte üksteise sisse tombuks mätsida, nagu tavaliselt tegin. Volditud sokid on Marie sõnul ilusamad ja aitavad vältida sokkide välja venimist. «Mulle meeldib mõelda, et sokid siis justkui puhkavad,» naerab ta.

KonMari süsteemi järgi ei ole riided sahtlis üksteise peal, vaid kõrvuti asetatud pambukestena. Paneme sahtlitesse sahtlijagajaid, et sealgi püsiks kord ja samasugused esemed oleksid justkui omaette toas. Mina ostsin selle tarbeks Ikeast sahtlijagajad, kuid sama töö ajavad ära korvikesed, kinga- ja muud karbid. Oluline, et need sahtlisse kenasti ära mahuksid ja ruumi seal loogiliselt jagaksid.

Voldi sokke KonMari meetodil nii: 1. Aseta sokid sirgelt üksteise peale. (Marie Pärkma)
2. Voldi pooleks või kolmeks, olenevalt soki pikkusest ja hoiustamiskarbi kõrgusest. (Marie Pärkma)
3. Voldi poolikud pooled omavahel kokku või rulli sokid kokku. (Marie Pärkma)
4. Pane sokipakikesed eraldi karpidesse. (Marie Pärkma)

Kahe jala jaoks 16 paari?

Kui esimene korrastamispäev seljataga, jätab Marie mulle iseseisvaks ülesandeks järgmise nädala jooksul ka jalanõud üle vaadata ja korda panna. Taban end suure kingahunniku ees sama ahastuses kui varem rõivaste puhul. Avastan, et mul on mitu paari kingi, mida ma pole viimase viie aasta jooksul kordagi jalga pannud, ja mõni paar ketse, mis on ilmselgelt oma elu juba ära elanud. Aitäh, ja head aega!

Sortides mõtlen, et kui ma pole neid jalanõusid nii pikalt kasutanud, siis ei hakkagi ma neid kunagi kandma. Ja kas need asjad üldse väärivad minu pisikese kodu hinnalist riiuliruumi? 16 paari jalavarje on liiast! Lõpuks jäävad jalanõude riiulisse tõesti ainult need jalanõud, mis puhtad, korras ja mida päriselt ka kannan.

Segased tunded sentimentaalsete asjadega

Hooajariided said KonMari meetodil kokku pakitud ja tänu sellele võtsid kapi otsas kastides tunduvalt vähem ruumi. Kuid senini ei olnud ma osanud teha midagi selliste rõivaesemetega, mida ma ei kanna, kuid ära visata või anda ka ei taha. Näiteks mu vanaema nooruspõlvekleit, ema pulmaloor, minu üheksanda klassi lõpukleit või mõned mu lemmikkleidid, mida tahan kunagi tütrele edasi kinkida. Lisaks kingad, mida kandsin parima sõbranna pulmatseremoonial, kuid mis on ilmselgelt nii kõrge kontsaga, et ma neid elu sees enam jalga ei pane. Ma polnud varem tulnud selle peale, et panna kõik sellised esemed täiesti eraldi sentimentaalsete riiete ja jalanõude kasti. Nüüd hoiustangi neid mälestusena kapi otsas kaunis kastis. Enne rippusid need mul kapis ja võtsid mõttetult ruumi.

Kapid korras, elu korras?

Võib küll öelda, et korras kodu ja organiseeritud hoiustamissüsteem on muutnud minu elu ning valikud palju lihtsamaks. Riidekapi korrastamine andis nii palju indu juurde, et võtsime Mariega ette suurema korrastuse ka köögis, raamaturiiulitel ja elutoasahtlites. Loobusin paljudest ebavajalikest asjadest ja viskasin ära ka palju pahna. Alustan uut aastat kodus, kus pole mitte ainult pealtnäha kõik korras, vaid ka sahtlid ja kapid on organiseeritud ning puhtad. Naudime sellises kodus viibimist terve perega varasemast veelgi rohkem.

Mis puutub nendesse taaskasutuspoodi rännanud riietesse, siis kartsin, et kahetsen hiljem mõnd loobumisotsust. Tõde on see, et niipea, kui need mul silmist kadusid, ma need ka unustasin.

Marie viis põhimõtet korrastamisel

1. Hoia ühte kategooriasse kuuluvaid asju ühes kohas.

2. Kasuta asjade hoiustamiseks väikeseid karpe.

3. Hoiusta asju püstiselt, et kõik asjad oleksid nähtavad ja kättesaadavad.

4. Sildista loodud süsteem.

5. Kui sul puudub ettekujutus, milline on sinu jaoks toimiv süsteem, lähtu põhimõttest «Lihtne, ligipääsetav, loogiline»! Kui loodud süsteem ei tundu toimivat, muuda see ümber ja proovi uuesti. Süsteem säilib, kui lubad endale, et hoiad korda!

Korrastamine või koristamine?

Korrastamine on asjade sortimine ja neile oma kindla koha leidmine, ka ebavajaliku äraviskamine või annetamine.

Koristamine on tolmu pühkimine, põrandate pesemine ja ripakil olevate asjade tagasipanemine.

Marie kommentaar: kuidas sujus Epuga korrastamine?

Sain kohe alguses aru, et Epp soovib kodu korrastades teha suure muutuse terves oma elus. Kuigi korrastamissessioonide käigus oskas Epp enamasti väga hästi hinnata, milline ese talle rõõmu pakub ja milline mitte, tuli ette ka «kokkujooksmisi», kus konsultandina talle suunda näitasin. Pärast igat korrastussessiooni nägin, kui palju järjekordne korras kapp või tuba Eppu ja tema peret positiivselt mõjutas. See teekond inspireeris ka mind.

Korrastamisettevõtja ja blogija Marie Pärkma (erakogu )

Kes on korrastaja Marie Pärkma?

«Olen 30aastane kahe lapse ema ja mulle tohutult meeldib koristamine ning korrastamine, funktsionaalsete süsteemide loomine ja enda aja kasutamine võimalikult produktiivselt. Soovin aidata inimestel teha suuri muutusi elukeskkonnas, mis muudab kardinaalselt paremaks ka teisi elu tahke.

Kuulun rahvusvahelisse professionaalsete korrastajate liitu nimega NAPO (National Association of Productivity and Organizing Professionals) ja oman ka Jaapani korrastusmeetodi KonMari konsultandi sertifikaati.

Korrastamiseettevõtte kõrvalt pean ka blogi ja postitan videoid.»

Vaata: Meieeluilu.ee

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?